Miks koolid ja haridussüsteemid peavad keskenduma võrdsusele ja kaasatusele
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon rõhutab selgelt õigust kaasavale haridusele kõigil tasanditel. See rõhutab haridusele võrdse juurdepääsu tähtsust inimeste enda kogukondades ning nõuab mõistlike kohanduste pakkumist vastavalt iga inimese vajadustele, et tagada tema sisuline osalemine.
Kaasav haridus Euroopas
Paljudes Euroopa riikides mõistetakse kaasavat haridust kui erivajadustega õppijate toetamise pakkumist tavakoolides, nähes seda sotsiaalse kaasatuse olulise osana.
Euroopa Puude ja Kaasava Hariduse Agentuuri sõnul tähendab kaasav haridus kõrge kvaliteediga hariduse pakkumist koolides, kus väärtustatakse õppijate õigusi, võrdsust, juurdepääsu ja osalemist.
Uuringud näitavad, et kaasaval haridusel on positiivne mõju:
- akadeemilistele tulemustele,
- tööturuvõimalustele,
- kõrghariduse omandamisele,
- sotsiaalsetesse võrgustikesse lõimumisele,
- iseseisva elustiili saavutamisele.
Seega on võrdne juurdepääs haridusele ja aktiivne osalemine koolielus täieliku sotsiaalse kaasatuse saavutamisel võtmetegurid.
STESSIE roll
Paljudes Euroopa riikides mõistetakse mõistet kaasatus erinevalt. STESSIE eesmärk on luua ühine arusaam, mida kaasatus haridussektoris tähendab ning kuidas mitmekesisust saab käsitleda kui lisandväärtust.
STESSIE edendab põhjalikke mõtteviisi muutusi:
- Mida kõigi õppijate kaasamine päriselt tähendab?
- Kuidas kaasata ka neid, kes kuuluvad vähemusgruppidesse näiteks erineva võimekuse, rahvuse, keele, usu või muu alusel?
Paljudes Euroopa riikides lähenetakse erivajadustega lastele pigem individuaalselt.
STESSIE soovib suunata fookuse ümber – luua rikkalikud ja kõiki kaasavad õpikeskkonnad, kus on teretulnud kõik lapsed, eriti need, kes on välistamise ohus või kuuluvad teistsuguse taustaga gruppidesse.
Haridussektoris on kasvav vajadus selgete kaasava hariduse poliitikate järele. On oluline investeerida kogu kooli hõlmavatesse juhistesse ja ennetavatesse toetussüsteemidesse, mis õpilasi igapäevaselt aitavad.
STESSIE eesmärk on anda Euroopa poliitikakujundajatele praktilisi soovitusi, kuidas suurendada kaasatust koolides.
Kuidas läheneda STESSIE raamistikule
STESSIE on loodud enesehindamise tööriistana, mis aitab parandada kõigi õppijate, sh erinevate riskirühma õppijate osalemist ja õpivõimalusi, austades samal ajal koolide, inspektsioonide ja hindamisorganite autonoomiat. STESSIE ei ole universaalne hindamisraamistik, mida peaks kasutama kõik koolid või järelevalveasutused üle Euroopa.
Raamistik koosneb neljast põhivaldkonnast, need on
STESSIE ei ole vahend, mis langetab kooli kohta mingeid hinnanguid. Selle asemel aitab ta koolidel oma arenguteed teadvustada.
STESSIE aitab välja tuua:
- valdkonnad, kus kool saab kõigile lastele kaasavamaks ja ligipääsetavamaks muutuda;
- tugevused, mille puhul kool juba iga lapse akadeemilisse ja sotsiaalsesse kaasamisse aktiivselt panustab.
STESSIE-meeter kogub andmeid koolitöötajate, vanemate ja õpilaste vaadetest ning annab ülevaate kooli juhtimise, kultuuri ja õpilaste kaasatavuse tasemest.
STESSIE-meeter on informatiivne ja kaasav mitmel viisil:
- pakub sisukat ülevaadet kooli kaasatuse hetkeseisust;
- võimaldab arengu jälgimiseks korduvat kasutamist;
- toob välja, kus õpetajate, töötajate ja õpilaste vaated kattuvad ja kus erinevad.
Ent see on alles alguspunkt. STESSIE on osa suuremast protsessist, mis toetab koole, et teha teadlikke otsuseid ja luua kaasavamat keskkonda.
STESSIE sisaldab ka juhendmaterjale, mis aitavad koolijuhtidel tulemuste põhjal kaasatuse parandamiseks sobivaid strateegiaid leida.
RAAMISTIKU KASUTAMISE PÕHIMÕTTED
VÕIMALIKUD HINDAMISMEETODID
Alljärgnev nimekiri sisaldab meetodeid ja lähenemisi, mida koolijuhid, õpetajad, nõustajad ja inspektorid võivad kasutada, et koguda tõendusmaterjali STESSIE raamistiku alusel hindamiseks:
- õppetundide ja õppetegevuse vaatlus;
- koolikeskkonna vaatlus;
- õpilaste tööde vaatlus (tasemed, areng, oskused, õpetaja hinnangud, järeltegevus, sobivus);
- lühi-, kesk- ja pikaajaliste plaanide analüüs;
- õpilaste heaolu sisemiste või väliste hindamiste ülevaatus ja nende käsitlemine;
- vestlused ja kohtumised õpilastega;
- lapsevanemate arvamused, kohtumised, küsimused;
- koostööpartnerite ja koolitöötajatega arutelud, kuidas toimub koostöö väliste asutustega;
- individuaalsed tugikavad ja seatud eesmärgid;
- õpilaste arengu jälgimise süsteemid;
- digimeetodid kaasamiseks – failide, videote, uudiskirjade jm ülevaatus;
- turvalisuse kultuur koolis;
- heaolu jälgimise dokumendid, plaanid, süsteemid;
- õpetajate professionaalse arengu programmid ja hinnangud oma õpetamisele.
See ei ole ammendav loetelu ega kohustuslik juhis – koolid ja hindajad ei pea neid meetodeid alati ja kõigis valdkondades kasutama.
